Intervjuu — Sihtasutuse Citizen OS minevik ja tulevik.

21 September 2020 - Becca Melhuish

Sel nädalal algab Sihtasutuse Citizen OS jaoks uus arenguetapp, mil Anett Linno tegevjuhi rolli Margo Loorilt üle võtab. Siinkohal teeme juttu nii lahkuva kui alustava tegevjuhiga, kes jagavad sihtasutuse lugu ja tulevikuvisiooni.

Kuvatõmmis Citizen OS tiimist Zoom kõne ajal

Citizen OS tiimi liikmed.

Margo, enne kui räägime Citizen Os-i tulevikust, räägiks ka sellest, kuidas organisatsioon alguse sai?

Margo: Kõik sai alguse Teeme Ära koristuskampaaniast, mis 2008. aastal Eestis algatati ning siit ka paljudesse teistesse riikidesse levis.

Kui inimesed olid kaks-kolm aastat oma riiki prügist puhastanud, hakkasid nad uurima : „Kui kaua me seda teeme? Kas saaksime asju muuta, et meie maa oleks püsivalt puhtam?”. Olin tol ajal Teeme Ära meeskonna juhtimisega tihedalt seotud ning avastasime, et meil polnud nendele küsimustele piisavalt häid vastuseid.

Nägime, et jäätmekäitlusega oli mitmeid probleeme, mis tuli ümber mõtestada ja kujundada. Tundsime, et inimestel kõikide ühiskonnatasandite lõikes peaks olema võimalus koguneda ja rääkida kaasa neid puudutavates küsimustes – konkreetsel juhul siis prügiteemadel. Seejärel peaksime langetama kollektiivseid otsuseid, mis oleksid mingil määral ka jõustatavad. Nii otsustasimegi luua selle jaoks sobiva töövahendi.

Algselt keskendusime ainult prügiga seotud teemadele. Olime loonud platvormi Teeme Ära liikumises osalenud riikide tiimidele, et nad saaksid arutleda ja otsustada, kuidas jäätmekäitlust paremini organiseerida. Aga sealt hakkas asi edasi arenema ning sellest kasvaski välja Citizen OS Sihtasutus – eraldiseisva organisatsioonina.

Kuidas teekond sealt edasi on kulgenud?

Margo: Alguses tahtsime vaid näha, kas meie unistus on teostatav.

Kui olime algse prototüübi ära testinud ning selgus, et see on tõepoolest tehtav, liikusime edasi Citizen OS platvormi testimisega erinevates kontekstides ja erinevatel tasanditel – rohujuure tasandil, organisatsiooni tasandil, munitsipaal-, riiklikul- ja isegi rahvusvahelisel tasandil.

Seda faasi võib võrrelda katselaboriga – testisime, mis toimib, mis mitte, mis oli edukas jne ning jõudsime selle põhjal ka järeldusteni. Meil on nüüd olemas ühiskondliku mõju hindamise mudel – viis, kuidas tehnoloogiaajastul meie demokraatiaid muuta.

Samuti leian, et tegemist on ühtede esimeste jätkusuutlike mudelitega, mis näitavad, kuidas e-demokraatia praktikas toimida võiks, nii riiklikul- kui ka rahvusvahelisel tasandil, kuigi viimases ma nii kindel pole.

See tähendab, et „katselabori“ etapp on peagi lõpule jõudmas. Nüüd keskendume spetsiifilisematele kasutusvõimalustele- ja mudelitele, kasutajabaasi kasvatamisele ning eelneva põhjalt platvormi edasiarendamisele.

Millised on kõige väljapaistvamad hetked Citizen OS-i tegevjuhina alates algusest aastal 2015?

Margo: Keeruline on üht hetke teisele eelistada, need on kõik olnud väärtuslikud – proovin keskenduda mitte üksikutele hetkedele vaid ammutada kõike ümbritsevat.

Siiski on organisatsiooni arenguteekonnal olnud teatavaid tipphetki, kus meid ümbritsev kogusüsteem muutus konkreetsemaks ning kus on näha, kuidas eelmisel perioodil tehtud töö kannab vilja.

Näiteks kui alguses platvorm valmis sai ja ‘live’sse läks ning kasutajad hakkasid seda reaalselt külastama, teemasid algatama ja hääletama. Veel üheks meeldejäävaks momendiks on 34 saare projekt Indoneesias, mis oli märkimisväärne samm edasi kõigest, mida varem teinud olime ning viis sealse haru loomiseni.

Kuid isegi enne kõik seda – liikudes edasi ideega, mis sai alguse ühes Telliskivis asuvas väikeses toas millegi suunas, mis oli riiklikult kasutatav, kui Eesti osalusportaal Rahvaalgatus.ee töötas osaliselt Citizen OS tehnoloogia peal, see oli oluline hetk.

Anett, millal sa organisatsiooniga liitusid? Oled Citizen OS ja kaasamisteemadega juba mõnda aega seotud olnud.

Anett: Olen kodanikualgatustega kokku puutunud pea kogu elu. Tunde, mis tähendab olla osa kodanikuliikumise tiimi tuumikust, sain Teeme Ära liikumisega kõige esimesel koristuspäeval Eestis, aastal 2008. See kogemus võimendas mu kirge kodanikealgatuste vastu ja näitas, kuidas inimesed, kes ühise visiooni nimel koostööd teevad, viivad läbi suuri muutusi.

Sealt edasi olin seotud Eesti Projektijuhtimise Assotsiatsiooniga ning asusin organisatsiooni etteotsa tegevjuhina. Sealt sain esimesed juhtimiskogemused kodanikuühiskonna organisatsiooni tasandil.

Püüan olla nii aktiivne kodanik, kui võimalik – osalen mitte ainult valimistel, vaid ka kohalikes kodanikualgatustes, petitsioonides jne. Ja see kirg, koos minu sügava huviga keskkonnateemade vastu, tõi mind tagasi Teeme Ära liikumise juurde 2018. aastal ning sealt omakorda siia.

Kohtusin Margoga 2018. aastal Maailmakoristuspäeva peakontoris, kus kõige esimesel üritusel juhtisin Aasia riikide võrgustikku. Hakkasime seal suhtlema ning seejärel kutsus ta mind liituma Citizen OS tiimiga kui Partnersuhete- ja kogukonnajuht.

Mis motiveeris sind kohta vastu võtma, kui Margo sind organisatsiooniga liituma kutsus?

Anett: Citizen OS Sihtasutuse töö oli minu jaoks muljetavaldav ning olin näinud läbi Maailmakoristuspäeva, kui hästi kollektiivne missioon levib üle maailma, kui selle idee inimesi piisavalt puudutab. Oluline pole see, et inimesed oleksid füüsiliselt samas kohas. Mõistsin, et see platvorm on ideaalne viis toomaks inimesi kokku ühise visiooni nimel globaalsel tasandil ning kõik see avaldas sügavat muljet.

Ja kui miski mind väga inspireerib ning tunnen, et sellel võib olla oluline mõju, siis tean ka, et see võimalus on minu jaoks õige. Mis puutub uutesse võimalustesse, siis küsin endalt alati “Milline mõju minul selles rollis on? Miks ma seda teha tahan?“. Ja kui see vastus minuga resoneerub, siis tean, et pean selle vastu võtma.

Just sel põhjusel asun ka tegevjuhi ametipostile. Juba praegu tunnen, et töö, mida me Citizen OS-is teeme, omab mõju ja see amet annab mulle võimaluse aidata luua veelgi suuremat mõju globaalsel tasandil – jätkata seda, mida projektidega Indoneesias ja Indias juba alustanud oleme ning arendada neid veelgi edasi.

Kuidas kirjeldaksid oma lähenemist organisatsiooni juhtimisel uude etappi?

Anett: Tean, et jõuame väljapakutud visiooni saavutamiseni ainult siis, kui meil on tugev meeskond – see on kõige olulisem, olulisem kui tehnoloogia või miski muu. Ja õnneks on meil suurepärane meeskond! See on väga ühtne ja pühendunud ja olen tänulik võimaluse eest nendega koos töötada.

Tunnen, et hea juht peab inspireerima nii meeskonda, partnereid, kui ka üldsust, samal ajal ka meeskonna heaks töötama ning veenduma, et tiimiliikmete vajadused on täidetud. Seda nii töö- kui ka mugava ja positiivse töökeskkonna loomise mõistes — nii vaimses kui füüsilises.

Kindlasti võtan üle Margo loodud mittehierarhilise ja koostööl põhineva organisatsioonijuhtimise — hoolitsedes selle eest, et organisatsiooni sisemine toimimine peegeldab ka seda kaasavat ja demokraatlikku maailma, milles me ka väljaspool organisatsiooni elada tahame.

Margo, räägi mõne sõnaga oma uuest rollist tuleva aasta jooksul – hakkad juhtima laiendusprojekti.

Margo: Jah, astun tegevjuhi kohalt tagasi, kuid organisatsioonist ma ei lahku. Olen alustamas uuel ametikohal, kus aitan ühe aasta jooksul Citizen OS Sihtasutusel laieneda.

Eesmärk on avada uksi nii Eesti- kui Euroopa Liidu tasandil ning võimalik, et kaugemalgi. Meie missiooni edukaks läbiviimiseks on vaja kaasata töötavat võrgustikku tarkade ja omas valdkonnas häid tutvusi omavate inimestega. Seega olen loomas tugevat võrgustikku sarnaselt mõtlevate inimestega, kes jagavad meie kirge ja aitavad järgneva aasta jooksul praegust demokraatiakriisi toimivaks e-demokraatiaks pöörata.

Pärast seda plaanin organisatsioonis jätkata Tehnoloogia evangelisti rollis, olles suures osas tagaplaanil, ent esinedes siiski aeg-ajalt üritustel ja konverentsidel, et inspireerida ja tutvustada maailmale meie eesmärke.

Anett, kas võtaksid kokku oma visiooni Citizen OS-i laienemisest, nüüd, kui ohjad enda kätte haarad? Millises suunas sa uue tegevjuhina organisatsiooni viid?

Anett: Nagu ka Margo juba ütles, siis praeguseni oleme oma toodet erinevate gruppide, erinevate kogukondade ja kasutajatüüpide peal katsetanud ning jõudnud järeldusele, et see ka tõesti toimib. Platvorm töötab nii organisatsioonisiseste otsuste tegemise protsessis kui ka avaliku arutelu tasandil ning kodanikuühiskonna sektoris on selle järele suur vajadus.

Leian, et peaksime parendama meie UX ja UI disaini ning sellest saab ka minu esimese tegevjuhi aasta üks oluline suund, kuid ette rutates on minu visiooniks just see, et platvormi kasutamine erinevates gruppides globaalselt kasvaks.

Nagu ka enne mainisin, tunnen, et headel ideedel on vägi laieneda üle riigipiiride ning soovin, et suudaksime sellele kaasa aidata. Meie unistus on ehitada globaalseid ühendusi inimeste ja kogukondade vahel, sest globaalseid probleeme saab lahendada vaid globaalsel tasandil. Kliimamuutustega seotud väljakutse on siinkohal suurepäraseks näiteks.

Usun, et meie kaasotsustusplatvormi ja rajatava globaalse võrgustikuga, mis hõlmab koolitusprogramme, noortevahetust, kodanikke kaasavaid projekte ja kõiki koostööpartnereid, oleme nüüdseks jõudnud ideaalsesse punkti loomaks üleilmset platvormi rahvakogudeks nii kliimamuutuste- kui muudel teemadel.

Samuti soovin, et rahvakogud muutuksid tulevikudemokraatiate oluliseks osaks ka kohalikul tasandil. Oleme viimasel ajal näinud ka palju häid näiteid, kuidas need praktikas toimivad.

Viimane küsimus sulle, Anett — kuidas kujutled demokraatia tulevikku ning Citizen OS-i rolli selle saavutamisel?

Anett: Omame kogu vajalikku tehnoloogiat, et inimesed saaksid teha kollektiivseid otsuseid küsimustes, mis nende elu otseselt mõjutavad. Siiski valime endale jätkuvalt esindajaid, kes meie eest kriitilise tähtsusega otsuseid langetavad. Demokraatia ei peaks enam sellisel viisil toimima - olukord on muutunud.

Kui jälgida trende, siis on inimesed tänu globaalsetele arengutele hariduses muutumas üha targemaks ning internet on igal aastal kättesaadavam üha enamatele inimestele. Samuti näitavad uuringud, et inimesed on üha enam huvitatud osalemast otsuste langetamises küsimustes, mis neid mõjutavad, selle asemel, et laste teistel need otsused nende eest ära teha.

Samuti olen oma töös märganud, et meie missioon läheb eriliselt hinge just noortele, kellest saavad meie tuleviku juhid. See, mis me teeme, puudutab neid – nad tahavad aidata meie ideid realiseerida ning plaanin tulevikus meie töös sellele rohkem rõhku panna.

Niisiis on meil olemas kõik komponendid ja seetõttu ongi Citizen OS-i töö nii oluline – suunata maailma tulevikku, kus kodanikel üle ilma on võimalik kaasa rääkida otsustes, mis nende elu mõjutavad ning võimalus osaleda rahvakogudel nii kohalikul- kui ka globaalsel tasandil. Usun, et viis, kuidas me otsuseid teeme muutub tulevikus oluliselt paremaks ja et oleme täiuslikus olukorras seda muutust eest vedama.

Kui soovite Citizen OS uudiseid oma postkasti, liituge uudiskirjaga.